Koondlause ja korduvad lauseliikmed (määrused ja täiendid)

· Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause

lauseliikmed eraldatakse üksteisest komaga või sidesõnaga(ja ning või ega ehk nii kui ka kuid aga vaid ent)

· Koma ei panda tavaliselt sidesõnade - ja, ning, või, ega, ehk, nii.. kui ka - ette.

· Koma pannakse sidesõnade - kuid, aga, vaid, ent - ette

· Koolonit kasutatakse koondlauses siis kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna

 Mul on kolm kassi: Seen, Muna, Kurk.

· Mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna

 Seen, tomat, pasteet - Need toidud on minu lemmikud.

Korduvad määrused

 · eriliigilised määrused- kui määrused vastavad erinevatele küsimustele. ei eraldata komaga

    Õpetaja kirjutas tunni alguses hoolikalt tahvlile kolm sõna.

· hõlmavad määrused- osutavad ühele kohale või ajahetkele, hõlmates üksteist

   Ime juhtus 1. jaanuaril 2011. aastal (millal?) Raplamaal Kausi külas Järma talus (kus?)

Korduvate määruste kirjavahemärgitamine

 Komata-

· eriliigilised määrused- Vend tegi hommikul köögis kiiresti kõigile võileivad.

· hõlmavad kohamäärused, mis märgivad ühte ja sama kohta - Urve on sündinud Eestis

  Raplamaal Kesk-Vigalas Ojapere külas Selja talus.

· hõlmavad ajamäärused, mis märgivad ühte ja sama ajahetke- Minu õde on sündinud 1. juunil 1971. aastal.

 Komaga-

· samaliigilised määrused- Oleme kaarte mänginud kahekesi, kolmekesi ja neljakesi.

· kohamäärused, mis märgivad erinevaid kohti - President külastas Pärnut, Torit ja Tapat.

· ajamäärused, mis märgivad erinevaid ajahetki - Jaanipäeval, mardipäeval ja jõulude ajal

· samatähenduslikud täpsustavad määrused - Teisipäeval, 14. juunil sõitsime Soome.

Korduvad täiendid

· samaliigilised täiendid-  iseloomustavad erinevaid olendeid, esemeid, nähtusi,

  tuues esile nende samaliigilised tunnused (suurus, värvus). pannakse koma nende vahele.

   Olen näinud suuri, väikseid ja keskmise suurusega koeri.

· eriliigilised täiendid- iseloomustavad üht ja sama olendit, eset, nähtust, näidates

  selle erinevaid omadusi. komaga ei eralda.

   Madal sinine avatud akendega auto sõitis meist mööda.

· samaväärsed täiendid- järgnev täiend täpsustab eelnevat. eraldatakse komaga

   Kakleja ründas ootamatute, äkiliste liigutustega vastast.

Korduvate täiendite kirjavahemärgistamine

 Komata-

· eriliigilised täiendid - Anneli ostis endale talveks pika sooja punase mantli.

 Komaga-

· samaliigilised täiendid - Poes olid müügil sinised, punased ja rohelised aluspüksid.

· samaväärsed täpsustavad täiendid - Rõõmsameelne naeruhimuline müüja ulatas jäätise.

Loe edasi ...

Üte ja Lisand

Üte on nimetavas käändes sõna või sõnarühm, mis näitab, kelle või mille poole lausega pöördutakse.

 - Sander, tule siia! Jah, proua president, kõik ei ole korras.

Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab oma põhisõna mõistet teis(t)e sõna(de)ga

 väljendab enamasti ametit, sugulust, aunime või midagi taolist.

 - Toomas Ilves, Eesti President, vestles lastega.

eeslisand - põhisõna ees paiknev lisand (inglise keele õpetaja Liina Rott)

järellisand - põhisõna järel paiknev lisand (Liina Rott, inglise keele õpetaja)

Lisandi kirjavahemärgid

 Komata-

•  eeslisand- maailmameister ja olümpiavõitja Erika Seenemäe
•  lisand olevas käändes- Seene Pea tuntud seenekorjajana rääkis seentest.
•  kui-lisand - Jaan Einasto kui maailmakuulus rotiteadlane pidas kõne rottidest

 Komaga-

•  järellisand - Erika Salumäe, maailmameister ja olümpiavõitja, käib tööl rattaga.
•  järellisand omastavas käändes 1 komaga - Lennart Meri, Eesti ekspresidendi asub Tapal

Loe edasi ...

Lauselühend

• Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks e. tuumaks on tegusõna

käändeline vorm, nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. Kuulub pealause

öeldise juurde nagu määrus.

-nud, -tud; komaga eraldatakse (alati).

-des, -mata; komaga, kui ll. tuum asub ll. alguses (ühesõnalist ei).

-des; põhitegevusega samaaegne tegevus. eitusena tuleb kasutada mata-vormi

-nud, -tud; põhitegevusele eelnenud tegevus

Lauselühendit tuleb vältida, kui võib tekkida tegija suhtes vääritimõistmine (ll. tegija

 ei ole samane põhilause tegijaga)

• Verbita lauselühend on sõnarühm, milles puudub tegusõna. Vastab kuidas? ja on

lauses määruse funktsioonis. Muudab lause lühemaks. Seda on võimalik

asendada kõrvallausega.(ss. ö)

Eraldatakse alati komaga.

Loe edasi ...

Prantsuse Revolutsioon

Prantsuse revolutsioon

14.07.1789 - 9.11.1799 (Louis XVI valitsusajal)

See algas Bastille kindluse vallutamisega, kust loodeti vabastada vangid, kuid see katse ebaõnnestus, kuna seal oli kõigest 7 vangi.

Bastille oli 14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks.

 Põhjused:

· majanduskriis

· vastuolud ühiskondlikes suhetes

· absolutistlik valitsemisviis

1. seisus (1%) vaimulikud

õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada

kohustused: pidid tööd tegema

2. seisus (2%) aadlikud

õigused:  ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid

 kohustused: pidid tööd tegema

3. seisus (97%) talupojad, arstid jt

õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta

kohustused: maksude maksmine, koormised

 Generaalstaadid oli seisuste esinduskogu Prantsusmaal.

• Rahvuskogu oli seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, mis tekkis kui III seisus lahkus generaalstaatidest. Selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada.

• Asutav kogu tekkis, kui liitus osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse.

Konstitutsioon on põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik.

22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks

21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide.

31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult.

7. juuli 1793 - tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat.

juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur ja hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased

9. november 1799 - Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone,

riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp.

Prantsuse Revolutsiooniga kaasnes

• vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. 
• valitsevaks sai lihtrahva rõivamood. 
• uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. 
• loodi uus kalender.
• ühiskonnas tekkis uus hulk inimesi: uusrikkad.

Revolutsiooni tagajärjed:

 Positiivsed:

monarhia kaotamine

feodaalkorra hävitamine

vabariigi loomine

inimesed võrdsed seaduse ees

eraomandi puutumatus

rahvustunde tõus

 Negatiivsed:

liigne terror

uus ajaarvamine

Loe edasi ...

Reformatsioon

Reformatsioon on usupuhastusliikumine, Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuliikumine.

Martin Luther esitas oma seisukohad 31. oktoobril 1517. aastal 95 teesina.

Indulgents on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest.

Protestandid olid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad.

Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud.

1524-26 - Saksa talupoegade sõda

1534 kuulutas Henri VIII end Inglismaa kiriku peaks.

1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel, kes uuendustega kaasa ei läinud.

Kalvinism - Jean Calvini rajatud protestantlik usuvool, mis levis Lääne-Euroopas.

Puritaan oli kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal

Hugenott oli kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal

Jesuiit oli katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu ehk jesuiitide ordu liige 

Anglikaani kirik oli reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv protestantlik inglise kirik, selle jumala teenistus oli sarnane katoliku kiriku omale.

Ignatius Loyola vastureformatsioon oli usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks

Loe edasi ...

Ristisõjad

• I ristisõda - 1096-1099

Selle kuulutas välja 1095. aastal Prantsusmaal Clermontis paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele.

Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt, Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

1096. aastal asusid kümned tuhanded Prantsuse, Saksa talupojad teele Pühale Maale. 

Teekond läbis Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririigi, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririigi, Konstantinoopoli, Antiookia ja Jeruusalemma.

Tulemus: Jeruusalemm vallutati kristlaste poolt.

• III ristisõda - 1189-1192

Eestvedajad olid Euroopa liidrid ja ristisõdijad.

See oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest.

Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli.

Tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see neljanda ristisõja puhkemiseni.

• IV ristisõda - 1202-1204

Selle korraldas paavst Innocentius III

Tulemus: vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn ja vallutati Zara linn.

Vaimulik rüütliordu on rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed on andnud mungatõotused.

Loe edasi ...

Viirus

Viirus on elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt

Vaktsiin on surnud või nõrgestatud haigustekitaja, mis viiakse vaktsineerimisel organismi.

Viirused koosnevad 

• pärilikkusainest 
• valgulisest kestast

Rakusisesed parasiidid, mis saavad paljuneda ainult peremeesrakus.

Nakatanud rakus võivad nad põhjustada:

• äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib.
• peidetud viirusnakkus. läheb pärilikkusaine koostisesse. Kui rakk pooldub, siis paljundatakse ka viirus.
• krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt.

Kaitsmine

•  välised kaitsetõkked - terve nahk, limaskestad
•  immuunsüsteem - kui viirus läbib välise barjääri, siis hakkab tööle keha sisene kaitsesüsteem. Peamine element immuunsüsteemis on valge verelible. Toodavad antikehi (kaitsevalke), mis tapavad ära haigustekitajad või antikehade poolt märgistatud valgud.

Immuunsus on keha võime mitte haigeks jääda. 

Olemas on

• loomulik immuunsus (kaasasündinud) 
• omastatud immuunsus (läbipõdemisel, vaktsineerimisel)

Vaktsineerimisel tutvustatakse organismile haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. 

Selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi, msuunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu. Kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja, siis seonduvad temaga need antikehad.

Erinevad viirushaigused

• hingamisteed - viiruslik nohu, gripp
• seedekulgla - viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus
• nahk - tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised
• närvisüsteemis - marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus

Õgirakud haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid.

Antikehad on erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet

Loe edasi ...